Neljatunnine töönädal
Pisipensionid läbi elu
Sageli räägitakse, et kui ma ükskord ..., siis oman palju raha ja asju ning olen õnnelik jne. Plaane tehakse nii suureks saamiseks, abiellumiseks, emaks-isaks saades kui ka pensionipõlveks. Just viimase kohta leidsin hea mõtte - miks koguda pensioniks raha ja kui see saabub, siis avastada, et elu on märkamatult möödas? Parem on jääda läbi kogu elu nn pisipensionidele ja mõista, et eesmärk on teha seda, mis on endale põnev, huvitav ja arendav.
Pensionipõlves ollakse sageli liiga väsinud, vanad või haiged, et nautida kõike neid hüvesid, mida aastakümneid on planeeritud.
Sõnastatud unistus koos aja- ja tegevuskavadega
Parem võtta eesmärgiks konkreetne sõnastatud unistus koos aja- ja tegevuskavaga. Pole ju vaja vaadata postkasti, et kas keegi on kirjutanud või tõsta pabereid ühest kohast teise, oodates reede õhtut, et nautida võimalust nädalavahetusel mitte midagi teha.
Kui midagi on oluline, siis tuleb seda teha kohe, ei ole vaja oodata esmaspäeva või 01. jaanuarit või mõnda muud tingimust, mis annaks rohelise tule.
Kui mul oleks ainult rohkem raha - see on kõige lihtsam ettekääne jätta analüüsimata, mida on vaja selleks, et nautida elu praegu, mitte kunagi kauges tulevikus. Pealegi risk ei tundu enam nii hirmus pärast seda kui oled selle võtnud.
Kui töö on pigem igav kui põnev, arendav ja väljakutset pakkuv, siis milleks igavleda kümneid aastaid ja siis tagasi vaadates mõelda ... Parem tegutseme oma unistuste täitumise nimel, võttes vahepeal puhkuseks pisipensione.
Põnevuse Puudumise Sündroom
Õnne vastand on igavus. Paljud täiskasvanud põevad Põnevuse Puudumise Sündroomi. Millal Sinu silmad viimati särasid? Tundsid, et rõõm kohe pulbitseb sees ja ei mahu ära? Kindlasti oli see lapsepõlves, aga nüüd? Mis paneb Sinu silmad särama ja likvideerima PPS'i?
P ja P
Ärme unustame Vilfredo Pareto mõtet - 80% väljundist saadakse 20% sisenditest ja Parkinsoni seadust - ülesande tähtsus ja keerukus kasvab proportsionaalselt ajaga, mis tema täitmiseks on. Üks ja sama ülesanne on võimalik teha ära nii 24 tunniga kui ka nädalaga. Esimesel juhul peab ennast lihtsalt kokku võtma ja teisel juhul tundub ikkagi, et üks päev tuleb puudu. Nagu eksamiks õppimine...
Seega selleks, et vähendada tööaega, tuleb keskenduda kõige olulisemale (80/20) ja on vaja ka lühendada tööaega, et keskenduda kõige tähtsamale (Parkinson). Selgitage välja kõige olulisemad ülesanded, mis annavad kõige suuremat tulu ja seadke neile väga lühikesed ja selged tähtajad. Iga tegevuse juures küsige - kas ma olen tootlik või lihtsalt aktiivne / kas ma mõtlen kunstlikult välja tegevusi, et vältida oluliste asjade tegemist? Tulemus võib olla hämmastav (valus) - väikesed mõttetud tegevused söövad kogu produktiivse päeva. Mis on need 3 põhilist tegevust, mis aitavad tunda, et oled tubli (neid tegevusi kasutatakse tavaliselt selleks, et edasi lükata mingeid olulisi, aga ebameeldivaid toiminguid). Küsige endalt - kui see oleks ainus asi, mille ma täna lõpule viin, siis kas ma jääksin oma päevaga rahule?
Lõpetuseks - probleem on alati inimese sees, samamoodi nagu on inimese sees ka rõõm ja õnnetunne - meil kõigil on valikuvabadus. Elu nautimiseks on vaja tunda ennast hästi.
Armasta, ole armastatud ja ära katkesta õppimist. - Timothy Ferriss
30. juuli 2009
